See kõik sai alguse kolmapäeva õhtul, kui ma pakkimispaberite ja kinkidega teleka ees istusin ja neid ühendasin. Neljapäeval oli koolis nn jõulupäev, mil need kõik eelnevalt pakitud kingitused teiste vastu vahetati ja muidu igasugustes töötubades ringi käidi. Kingitused olid igatpidi vahvad ja nalja sai palju. Pärast kooli jooksin koju, et siis pea pesta ja linna joosta. Läksime lapstega õhtust sööma. Istusime siis viiekesti, mina, Andreas, Kupi, Maria-Anna ja Kätlin, sõime kalleid toite ja naersime iga asja peale. Lisaks lõbustasime ennast pastakatrikkidega nagu korralikud lapsed kunagi.
Sealt edasi viis tee Andrease poole filme vaatama. Uhkus ja eelarvamus, Autod, Rahvuslik aare ja LOTR II leidsid tee telekasse. Tekkide ja patjade vahel unega võideldes saabuski hommik. Lõpuks olime me Mariga ainukesed, kes hetkekski sõba silmale ei saanud. Kõige rohkem und leidis vist Kätlin, sest tema oli veidi haige. Hommiku jätkuks läksime Mariga kooli hääli lahti laulma ja siis kirikusse kontserdile. See oli isegi päris ilus ja vastupidiselt Marile, olin mina suhteliselt ärkvel.
Kirikust haarasin ma jällegi Andrease sõbraks. Hüppasime läbi Prismast ja läksime kooli. Kuigi normaalsed inimesed täna ehk üldse kooli ei näinudki, suutsin mina seal kaks korda käia. Seekordne leibade tegemine oli eriti friik. Nii hullud me pole veel kunagi olnud, eks see tulenenud ka magamatusest. Me lagastasime, mässasime, ei saanud millestki aru ja tegime kõikvõimalikke lollusi, kas siis kogemata või meelega. Leiva maitset peaks siiski tuju kõige rohkem mõjutama ja see oli meil küll ülimalt hea.
Kokkuvõtteks saan vaid öelda, et seda tuleb korrata!
No comments:
Post a Comment