Jõuludest ma ei räägiks, neid ei olnud. Olid ainult mingid umbmäärased kingituste jagamise ja kuusega pühad. Iseenesest oli tore ja nalja sai palju ja süüa ka loomulikult.
Helenate kirjad olid vägaväga lahedad!
Eile päeval sõitsin ma Tartusse. Pean veelkord mainima, et ma armastan seda linna. Kohale jõudsin kuskil kuue paiku. Istusime Jumalaga maha ja rääkisime kõik rääkimata jutud ära, vaatasime hulgaliselt videoid ja avastasime lõpuks, et aega polegi nii palju, kui me arvasime. Tegime end ilusaks, käisime apteegis ja läksime kluppi. Kolme tunni vältel, mil me seal ootasime, avastasime umbes vägamite korda, et me ei ole klubiinimesed. Me masetsesime, vingusime, olime väsinud ja ei saanud aru, miks kell nii aegalselt liigub. Õnneks saime veidi aega üht Jumala tuttavat ahistada ja seeläbi tekkis vingumisse väike paus. Lõpuks leidsime endale ühe vaiksema nurga ja olles seitse korda samale mehele öelnud, et meil ei ole tuld, sattusime jälle jutusoone peale. Väsimus oli selleks ajaks päris suur ja hääl kõva muusika tõttu juba kähisev. Järsku kuulsime kaugusest tuttavat viisi ja häält. Me tõepoolest jooksime ühest Illusiooni otsast teise ja jõudsime täpselt siis lava ette kui kauaoodatud Genialistid 'seksikat keha' mängima hakkasid. See oli parim! Viimati kui me neid kuulamas käisime, siis jäi just see lugu puudu. Me kaifisime kui hullud. Genialistid olid väga vähe laval. Kui me siis riidesse panime, selgus, et see sama sõber, kellega me ennist rääkisime, võttis mu nalja ('Sa oled autoga? Oh. Sa viid meid pärast koju.') tõsiselt ja me saimegi autoga koju. Aitäh. Koju jõudsime poole nelja aegu. Jumal muidugi unustas mulle enne mainida, et Annakas tuleb öösel aastavahetuseks koju. Igatahes istusid siis kõik lapsed teleka ees ja suhtlesid just saabunud õega. Enne magamaminekut jõudsime veel teed teha, et vähegi oma kadunud häält tagasi tuua. Nii saabus öö.
Järgmine päev möödus teleka vaatamise tähe all. Ja õhtul tuli Pille ja viis mind koju.
No comments:
Post a Comment