Höhöhöö... vist ainult minul õnnestub duśśiga vastu põske lüüa, nii et sinna ka sinikas tuleb. Eksole. Ja kui sellele lisada veel mu katkine huul, siis tundub, nagu oleks tõesti keegi mulle kallale tulnud.
Tänase päeva staar on igatahes Mari, kes tõi mulle Inglismaalt Innocent'i. See tüdruk on tõesti tore! Ja mina arvasin, et ta unustab ära (ta ise väitis, et unustaski, aga õnneks müüdi lennujaamas ka).
Täna oli koolis aktus ka. Kusjuures tavalise igava jutlustuse asemel ootas meid eest vaid paar toredat sõna, elavalt ettekantud luuletused, jutustused sellest, kuidas 25 aastat tagasi kõik tegelikult samamoodi oli ja lõpuks loomulikult Propelleri kontsert. Rahvas oleks võinud ainult veidi aktiivsemalt näppu visata...
Tänase päeva staar on igatahes Mari, kes tõi mulle Inglismaalt Innocent'i. See tüdruk on tõesti tore! Ja mina arvasin, et ta unustab ära (ta ise väitis, et unustaski, aga õnneks müüdi lennujaamas ka).
Täna oli koolis aktus ka. Kusjuures tavalise igava jutlustuse asemel ootas meid eest vaid paar toredat sõna, elavalt ettekantud luuletused, jutustused sellest, kuidas 25 aastat tagasi kõik tegelikult samamoodi oli ja lõpuks loomulikult Propelleri kontsert. Rahvas oleks võinud ainult veidi aktiivsemalt näppu visata...
Once upon a time, people weren't around. They hadn't been invented. Sure, there were flying squirrels and giand reptiles, but no people. Just think - no cars, no motorways, no houses, no pocket watches or polystyrene cups. No hairdressers, no fried chicken, no waltzers and no Kevin Costner movies. No telly. No magazines. No colf clubs. No nothing. Not even smoothies. Wierd.
/Innocent
mmmmmmmmmmmmmmm
No comments:
Post a Comment