March 01, 2007

Shin-on.

Niisiis. Teisipäev oli pikk päev. Aga vähemalt sai kekas üle pika aja võrku mängida. Pärast kaheksandat tundi olime meie Maria-Annaga igatahes väga teisel planeedil. Nii palju keerulist juttu pole ammu olnud. Alustades massitootmisega ja lõpetades... kus me lõpetasimegi? Igatahes pidi Kätlin seda kõike kannatama. Veelgi õhtupoole kogusin ma poisid kokku ja me läksime Jaapani trummareid vaatama. Lootsin aga ei oodanud palju, siiski sain. Väga lahe oli. Naljakas, et sellele nii vähe reklaami tehti, kas nad ei tahtnud raha saada? Igatahes olid suured trummid väga lahedad ja shõud oskasid nad ka teha ja isegi eestlasi kaasa plaksutama panna. See on juba midagi. Ja sellel põhivennal olid samasugused nöoilmed nagu jaapani multikates. Koju jõudsin öösel, sõin külmkapi tühjaks ja läksin magama.

Kolmapäev venis, kuigi keemia oli tore, mis sest et viimased tunnid. Ja meie saksa õpetaja ütles, et tema läheb varsti lapsepuhkusele ja jätab meid kellegi teise hoole alla, kes ei taha, ei oska ja ei viitsi meiega eksamiks harjutada. Nojah.

Tänane päev algas kohe suure leivateoga ja mata tundi hilinemisega. Ahjaa... ajaloo õpetaja laps on haige, nii et teda asendatakse. Mata õpetaja murdis jalaluu vms ja teda asendatakse. Kunstiajaloo õpetajat asendatakse ka miskipärast. Vahepeal tundub küll, et ainult paar õpetajat on koolis. Ühiskonnas rääkisid nad (ma ütlen nemad, sest ma ei mõista seda keelt) pronkssõdurist ja majandusest. Inka koha pealt otsustati, et õpetaja ei meeldi meile. Ja pärast tunde tegime veel leiba, olles söögivahetunnil eelmised ahju lükanud. Ning Kätlin nimetas mind ja Andreast salapäraseks. Nii et, Andreas, sa polegi nii etteaimatav:P.

Ilm meenutab iseenesest rohkem sügist kui kevadet ja on kahtlaselt tatine. Lisaks sellele haigestuvad inimesed ümberringi. Nt minu perest on haigestunud kõik, ma olen vist järgmine...

Ja muidu ma räägin endaga nii nagu mind ei oleks kohal.

No comments: