See on hea, et me Kupiga hommikul koolibussist maha ei jäänud. Muidu oleksime pidanud kaua bussi ootama ja siis järgmises peatuses kaua trolli ootama ja siis läbi metsa kõndima ja see kõik oleks eriti kaua aega võtnud, nii et kooli oleksime me jõudnud alles kuskil pool üheksa, kuigi vähemalt 15 minutit varem oleks olnud kohustuslik. Igatahes hea, et kõik ei naernud, kui ma vargsi mööda aula seinu hiilisin, et napilt enda etteaste ajaks publiku ette jõuda ja lapstele emakeelepäevast ja uudissõnadest rääkida. Aga sealtmaalt läks kõik vähemalt toredalt. Kui välja jätta metsik sööming.
Ja vahepeal mulle tundub, et me Maria-Annaga hirmutame inimesi. Aga me ei saa ju midagi teha, kui metsas sellised imelikud hääled kostuvad..
The world is not enough...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment