Ärgata hommikul varavalges, istuda autosse peaaegu et võõra, kuid toreda seltskonnaga ja sõita. Kuulata, kuidas emme kaitseb magisrtitööd ja teeb seda väga hästi ja vastavale hindele. Istuda kohvikus ja juua jäätisekokteili ja süüa maasikasuppi jäätisega. Rääkida Jumalaga maailmast ja imetleda kleidiriiet. Kissitada päikese käes silmi ja keerata püksisääred üles. Osta raamat. Istuda Kalle miniatuurses korteris, kus vannitoas olev kõlar kõik muu ebaoluliseks muudab ja rääkida puukuurist ja muusikast. Vahepeal mul lihtsalt pole sõnu.
Keemia eksam oli... noh... kui tulemused saan, siis räägin. Aga muidu oli ta päris hea. Selline keskmine. Ja pärast eksamit läksime Andrease poole leivapitzat tegema. Seda me peame veel õppima. Palju. Aga samas oli ta söödav küll. Filme vaatasime ka. Ja öösel läbi tehastevaheliste tänavate oli eriti hea kõndida. Öö oli selline sume ja valge ja hea ja miski sees ütles, et nüüd ongi suvi. Homme saab tunnistused ja siis ongi.
Ps. Otsin sõpru, kes lähevad Rabarockile autuga ja omavad seal ka vabu kohti! Sellised sõpru tahaks väga.
No comments:
Post a Comment