August 10, 2007

(N)iceland

Jah, ma käisin seal kaugel maal. Tollel imeilusal Islandil. Võib-olla kirjeldab kõige paremini saart asjaolu, et lennujaamast Reykjaviki sõites oli kõige populaarsem sõna 'naljakas', sest see oli naljakas. Mitte ainult naljakas naljakas, vaid tõsinaljakas, hirmnaljakas, torenaljakas... kõike. Kui arvestada, et eksides Islandi metsas ära, tuleb lihtsalt püsti tõusta, sest nende puud on umbes nabani. Üleüldse on neil metsaga kaetud 1%. Iga aasta istutavad miljoneid puid ja loodavad, et mõni läheb kasvama. Ja liiklusmärgid on kollased. Ja Islandi lehm on ainuke, kes on võitnud valimised. Ja Islandile ei impordita hobuseid. Ja enamasti on näha kolme lammast koos, sest seal tapetakse ära kõik, kes kahte poega ei sünnita (seda oli näha ka inimeste seas). Ja kuumaveeallikate vesi on muna lõhnaga. Ja rannad on musta liivaga, mis on liivaks murenenud laava. Ja lunnid on pisikesed aga sukelduvad 60m sügavusele vee alla ja elavad enamuse oma elust ookeani peal. Ja peaaegu kõik arvasid, et me emmega oleme õed. "Teis on mingi sarnasus, kas te olete õed?" Ja islandlased on rahulikud, sest nt nende peatänav on üherealine ja kitsas ja seal sõidavad kogueg autod, aga sa võid iga kell üle tee minna, ilma, et keegi kurja nägu teeks või nt kui üks sõidab autuga ja näeb tänaval oma sõpra ja lobisema jääb, hoides teisi autosi kinni, ei tee keegi teist nägugi.

Alles seal ma mõistsin, kui palju inimesed söövad. Ikka hommik ja lõuna ja õhtu. Koguaeg kohvikud ja restoranid. Ausalt öeldes lõpuks väsitas päris ära.


Kõige toredam reis pealinnast välja oli teisel päeval. Olgugi et väljas sadas ja oli tuuuuuuline. Aga meil oli tore giid ja tore väike seltskond. Giid rääkis saagasi ja reisi lõpus jutustas ühe loo trollidest. See oli eriti armas. Pärast nägime seda giidi pea iga päev linna peal ja korra käisime temaga söömaski. Tore mees ("Ma üritan alati süüa toite kõigist neljast toidugrupist: hot dog, jäätis, pitsa ja koogid")! Üldse me kohtusime igast inimestega ja olime igati suhtlusaldid.

Me nägime ära ka, kus Ameerika ja Euraasia laam kokku puutuvad. Eelviimasel päeval käisime Blue Lagoonis ka. Sellest pilte pole, aga pmst oli seal soe helesinine soolane läbipaistmatu vesi, kus kõik sulistasid ja näomaske peale panid.



Väga imelik oli Rootsis. Mitte, et "oo, puud!" vaid pigem, et "Miks ma kaugele ei näe?". Ja nagu... ma olen koguaeg arvanud, et ma elan põhjamaal... mismõttes 30 kraadi sooja? Kas ei peaks olema 13 ja kõva tuul ja kõik käivad jopede, sallide, kinnaste ja mütsidega?

See kõik on veel nii värske... oeh... aga ma võin öelda seda, et seal oli väga hea ja tore ja see oli väga väärt neid vastikuid lendamis- ja vaikusetunde. Islandi õhk on hoopis teine kui siin Eestis. Ma ei ütle, et parem/halvem... teine.

No comments: