Nüüd, kus ma leppisin, isegi hakkasin armastama mõtet sügise tulekust. Isegi ootasin juba, nautisin mõtteid sallidest, kinnastest, mütsidest ja sügistuultes tantsivatest värvilistest lehtedest ja mis seal salata ka koolist. Nüüd jõudsid talvepuhkuselt tagasi need ööd, mille pärast ma ka suve armastan. Need sumedad suvesoojad tähisselged intiimselt pimedad ööd. Nii pimeselged, et vaevalt on aimata mööda lendavate nahkhiirte tiivajoont ja kõrgemast heinast kostab tirtsulaulu. Tuul puhub mahedalt ilmakaartest ja kuu keerutab keset tähti.
Aga oh ei... ta ei lase mul neid öid nautida. Ta käsib pilvedel ka öösel üleval olla ja püüda endasse kõik soovide poole ruttavad taevatähed.
Oh neid aastaaega küll...
No comments:
Post a Comment