Nii... nädala eest peaaegu oli see päev kui Helena sai suureks. Andsime kingitusi ja käisime kohvikus ja lapsed plaanisid järgmisel hommikul Aafrikasse sõita, aga siis said piletid otsa (pärast selgus, et ei saanud). Kohvikust edasi suundusime Helena poole koju läbustama ja õhtu viimase kolmandiku veetsime Toom pmstil Andrease kotti otsides, sest keegi arvas, et hullult lahe oleks ta kott endale võtta. Seal hulgas ka minu raamat ja muud meile väärtuslikud asjad, mis vargale mitte midagi ei andnud.
Neljapäeval ma vist jõudsin isegi pärast kooli koju.
Aga kuna lapsed Aafrikasse ei saanud, siis läksime reedel kõik koos Vormsile. Või nii me arvasime, sest praamist jäime me loomulikult maha. Niisiis veetsime esimese õhtu hoopis Leenu maal, kus oli ka täiega tore. Mängisime Aliast ja nautisime külmust. Hommikul vara ei olnud kellelgi väga isu ärgata, kuid seekord me siiski jõudsime praamile ja saime minna Anduri poole maja kütma ja sööma ja filme vaatama. Black books oli väga populaarne ja kass ja lõkkega mängimine ja nõude pesemine ja tekid. Aeg möödus kiiresti, magama läksime hilja, ärkasime peaaegu normaalsel ajal, sõime pannkooke ja siis juba peaaegu kohe lahkus üks aututäis lapsi mandri poole, kuniks teised otsustasid järgmise praamiga tulla. Igatahes oli ülimõnus.
Esmaspäeval käisime Helenaga Georgi vaatamas. Mulle ta päris meeldis, oli selline lihtne ja hea. Ja pärast seda veetsime vanalinnas filmivõtteid jälgides ja riigikogu ees lehesõda mängides.
Ja täna, oh täna... linnateatri nurgatagused, võõrastamine ja näitlejaelu varjuküljed. Ning pannkoogid Kaisa pool ja telefonikõned Siretiga parakokkutulekust. Para-webil on täna sünnipäev.
Kokkuvõtteks võib öelda, et päris tore on!
No comments:
Post a Comment