Üks öö nägin unes (nüüd mul hakkas kummitama Viimse Reliikvia laul... "üks mees nägi unes taevaliku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevaste peale..." või kuidas ta käiski) vanavanaema. Hästi ilus unenägu oli. Kurva alatooniga, kuid jättis hinge hea tunde.
Eilne päev oli mitmes mõttes tore. Näiteks saime ametlikult teada, et me läheme lumelinna ehitama. Ja Leini soovis mulle head nimepäeva. Ta oli ainuke, kes selle ise avastas. See oli armas. Ja õhtune-öine väitlustegelastega filmivaatamine-maffia mängimine oli ka ülitore! Kuidagi täpselt see, mida mul vaja oli. Päris naljakas oli üle pika aja kell seitse hommikul koju jõuda.
Ning täna, kui telekast oli eurovisioon, Ines laulis, siis oli basseinide juures kõige ilusam ilutulestik üldse. Ses suhtes, et siin elades olen ma neid juba päris kõvasti näinud, aga see oli ikka võimas. Värvid sobisid kokku ja kestis kaua ja vallutas terve taeva. Lemmik.
Lisaks... Iiris oleks pidanud võitma. Kuid saade iseenesest oli väga hästi tehtud. Päris palju tuttavaid inimesi oli laval.
Lumega on ikka kehvasti. Reedel ei olnud, sel päeval oli ilus.
(Ja see all pildil olev tüdruk sai endale nime. Astrid.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment