Munade-pühad olid toredad. Reedel me värvisime nii palju mune, et oh-oh-oo. Ja emme tegi pashat kah, mis oli ülihea.Üleeile käisin kolmandat korda verd andmas.
Kohe-kohe on ainult kolm nädalat kooli järel. Matat kardan. Kirjandit kardan vahepeal. Inka unustan alati ära. Aga koolis on ikka veel tore. Natuke vähem toredad on need hommikud, kus tuleb silmad lahti teha ja soojast voodist külma maailma astuda, kuid ülejäänud osa on tore. Isegi õppimiseosa pole nii hull, kuigi viriseda tahaks täiega.
Ja vähemalt tuli korraks suur paks lumi maha, et ma sain siiski läbi valge metsa kodu poole sumbata ja lumes keerutada (ja lumist Eesti-Kanada jalkamängu vaadata).
Joon teed ja õpin bioloogiat.
PS! Kaisa andis mulle täna jõulukingituse, eelmise aasta oma siis. Mitte, et me vahepeal näinud poleks, kuid vahepeal polnud talve ja homme ei pidavat ka enam olema. Niisiis me kaevasime koopaid ja tegime lumeelevante tähistaeva all. Muah. Teatripäev missugune.
No comments:
Post a Comment