Kolga-Jaani rahvamaja tugitoolis on päris normaalne magada.
Vabal ajal ma kujutan ette, et mul on kodus kass. Ja ette ei kujuta ma just seda meelega, lihtsalt koguaeg tundub, et mul on kass. Aga ei ole. Aga tahaks. Kassi.
Andekad inimesed meeldivad mulle ka, aga hullult kadedaks teeb ikka. Aga siiski meeldivad.
Ja kõik reisivad muudkui. See on ka tore.
Ja miks peab A4 tekstipõhised plakatid printima fotopaberi peale mitte normaalsele paberile? Miks? Ei ole loogikat. Streigin. Viimasel ajal streigin ma üldse palju. Sess vist ongi selleks loodud, streikimiseks.
(Tegelikult mul on juba tükk aega hästi hea. Vahepeal on hästi halb ja siis on jälle hästi hea ja mul on halvast nii suva, kui üldse olla saab. Suht siinus... või koosinus... ma tõesti ei tea, kust ta algas.)
Fakk, ma tahan osata laulda!
1 comment:
Aah Birgit... see sinu uus blogipilt (ehk siis see pilt, mis su blogi ülemist äärt kaunistab) on üks lahedamaid üldse :) mulle nii meeldib!
Post a Comment