Laps vaatab Päikest huvitumata allilmast.

Women. You can't live with 'em, and yet they're everywhere. (Kolmas kivi Päikesest)

You are in love with the person, if you talk with them minimum of 20 minutes a day in your head. (film "Be Kind Rewind")

If you're ever told to look at yourself – never do. (film "I'm not there")

"Supermarketid on ehtne korilus." (ööülikool A. Turovski üks loengustest)

Harry: "I want to make the world a better place. I want to bring the mankind the gift of the electricity."
Tommy: "They have that."
Harry: "Aa... Then my work is done." (Kolmas kivi)

August: "I'm August. Don't call me Augie."
Tommy: "I'm Tommy. Don't call me Augie either." (Kivi Päikesest)

"Suitsud võtavad kümme aastat su elust"
"Jah, aga elu lõpust ja need on mõttetud aastad nagunii." (Ikka see kolmas sealt samast kohast lugedes)

Mina: Peaks teed tegema.
Emme: Tee, tee, miks sa siis ei tee?
Mina: See on nii kaugel.
Emme: Mine lähemale.

Kasulikku? Et kas ma midagi kasulikku ka teinud olen? Sess oli. Ja siis oli sess ja ma proovisin õppimist vältida ja vaatasin filme ja sarju ja kuulasin ööülikooli. Ja siis oli sess. Sess tapab ikka päris palju puid, kusjuures üldse mitte külma pärast. Igatahes sai kõik tehtud, välja arvatud see üks, kuhu ma ei jõudnud, sest mu keha otsustas kõigusoojaseks hakata. Et siis kõigepealt soojaks ja siis hakkas kõikuma. Nüüd on ainult nohu ninas, aga teda on väga palju. Üks teine ei saanud ka tehtud, aga sellega ei tea keegi, kuidas üldse saama hakkab.
Ma tunnen ennast väga harituna.
Inimesi ma pole ammu näinud. Ma ei tea isegi, millised nad välja näevad. Olgu, selle koha pealt veidi valetan. Filmides, sarjades olid ka inimesed... ma natuke aiman, millised nad päris elus välja näevad...

Päeva õpetussõnad:

Kuidas teha ise päikesekiiri.

Tuleb võtta näiteks leht paberit, lõigata sealt välja pikad ribad. Hea oleks, kui nad oleksid ükepikkudes ja enamvähem paralleelsed ja oleksid lõigatud lehe keskelt, nii et tervik ei hävineks. Nüüd võtke see sama leht, kleepige aknale ja oodake päikeselist ilma. Päikesekiired ilmuvad justkui imeväel teie põrandale. Ribadest võite teha kassile mänguasja.

Tänan tähelepanu eest.

Unenäopäevik.

Oma esimeses unenäos täna öösel nägin ma Viljandi kodu, mis oli palju suurem, kui ta tegelikult on, ja üleval korrusel olis kolm tuba. Elasime Jumalaga seal, minu tuba oli üks konku. See oli meie õppejõu ema korter, mida nad välja üürisid. Ema pidi paari päeva pärast tagais tulema ja meiega koos paar päeva elama. Jumal tuli minu tuppa ja järsku olid väikesed, väga väikesed kassid igal pool. Nad tulid aknast sisse, kuigi aken oli kinni ja ma tahtsin teda just avama hakata. Ja siis ei utlnud nad enam ainult aknast, vaid olid lihtsalt igalpool. Ja aknalauapeal oli vedel küünal, mis ei põlenud, aga nagu oleks põlenud. Läksin alla, et kassidele midagi süüa leida, aga kohvikoort meil ei olnud. Köögiakna peal olev küünal põles, kuigi me polnud teda põlema pannud. Ta pani põlema ka lille, mis ta kohal oli. Jõudsime selle vaevalt ära kustutada, kui teise aknalauapeal süttis järgmine ja süütas enda kohal oleva taime. Seda oli juba keerulisem ära kustutada. Siis vaatasime üksteisele otsa ja meid valdas hirm, et me ei suuda sellest tulest üle olla. Sel hetkel teadsime, et ülemisel korrusel läks järgmine küünal põlema. Ja siis ma ärkasin.

Teises unenäos olime emme ja vanaemaga reisil. Ainult et vanaea tuli ainult bussipeatuseni, Trummi bussipeatuseni. Me emmega istusime kahekümne kolme peale ja sõitsime võõrale maale. Tegelikult polnud meil õrna aimugi, kui kaua ja kuhu poole me sõitma peame, et võõra maa kesklinna jõuda. Kui buss ühes peatuses juba päris kaua seisnud oli, otsustasime peatuse kõrval olevast hamburgerikohast pitsat osta. See oli nii lihtne, sest ei pidanud bussist väljagi tulema, kuna sellel polnud seinu nagunii ja baarilett oli kohe meie ees. Me pidime ainult erakordselt kiiresti sööma, et enne lõpetada, kui buss edasi sõidab. Kelner oli aeglane, aga pitsa oli hea. Ja see naine, kes meile pitsa tõi oli väga tore ja sõbralik. Temaga rääkisime hästi kaua inglise keeles. Tuletasin emmele meelde, et me peame ära ka maksma, aga see oli juba tehtud. Siis selgus, et juba kaks bussi on vahepeal ära läinud (kusjuures me ei olnud bussist välja tulnud). Me isegi ei teadnud, mis bussiga me tulnud olime. See toreda naise üks sõbranna läks teisele poole teed vaatama, et ega me viimasest bussist maha pole jäänud, millega koju sõita. Me mõtlesime, et kesklinn jäi küll nägemata, aga vähemalt saime endale toredad sõbrad.

Kolmas oli ka, aga seda ma ei mäleta enam.

Sie krallt sich dein Kissen und thront arrogant...

Tõesti, miks ma sellest alles täna kuulsin?

Tiigrid on kõige paremad.

Ükski hommik ei tohiks nii alata.

(ABBA - Tiger)
(Annett Louisan - Die Katze)

Elunägulisus.

Täna nägin unes, et Merli-Stella (teate küll, unenäod muudavad mitu inimest üheks) ja mina tulime kuskilt tagasi ja samas läksime kuhugi (mis on juba täiesti loogiline, sest kui sa kuskilt tagasi tuled, siis sa samal ajal ju lähed ka kuhugi. Filosoofia on mu peas ja ma ei saa teda sealt välja.) hoopis muude kohta. Ja siis oli üks mulle tuttav mees, kusjuures ma ei teadnud teda üldse, kes sõitis kah kõigi nende rongide ja bussidega, millega meie sõitsime. Ta oli ka lubanud, et otsib meid igas liiklusvahendis üles. Aga ei otsinud. Ma teadsin alati täpselt, kus ta on, aga tema meid ei otsinud. Ja niimoodi me siis vahetasime ronge ja sõitsime edasi, kolmekesti, aga samas kahekesti. Hinges oli koguaeg selline väikene pettumus aga suur ootus. Pettumus, et ei tehta seda, mida lubatakse, aga ootus eesoleva suhtes. Vot siis. Seekord soundtracki ei olnud.


NYC-Gone, gone - Conor Oberst

ja

Gimme a bassline - Torpedo Boys

ja

Berlin, du bist so wunderbar - Kaiserbase

In a million years...

Minu emotsionaalne tasakaal on vist küll kaaluta olekus. Vahepeal tunnen, et olengi rahu ise, sest kõik on nii hästi ja väljas sajab vaikselt lund ja kodus olles tundubki nagu elaksin iglus ja ega ju tegelikult ei ole üldse kiiret nende asjadega ja ma ju võin neid isegi teha, tegelikult on ju päris põnev. Paar hetke hiljem (tavaliselt küll järgmine päev) avastan end nii suures stressis olemas, et ei saa maailmast üldse aru. Et miks ja kuidas ja ma ei taha ja ei oska ja mul pole isegi väikest motivatsiooni, et midagi üldse katsetadagi. Tõmbaks ainult teki üle pea ja karjuks enda sisse nii kõvasti, et väljas olev vaikus muutub kõrvulukustavalt valjuks. Järgmine samm on see, kus ma joon teed ja vaatan filme ja kõlgutan jalgu ja peas pole ühtegi mõtet. Ja edasi tuleb rahu ja siis stress ja siis jalgade kõlgutamine ja uuesti rahu ja...
Tegelikult on nii, et ma ei kurda üldse. Viriseks ainult hästi palju, aga ei kurdaks, sest asjad ju tegelikult liiguvad. Küll lume all ja päris hästi ei saa aru kuhu suunas, aga liiguvad.

Eile käisin ostsin endale poest greibi ja jäätise.

Täna on Nuudipäev. Enne lugesin, et Nudistipäev ja mõtlesin, et neil on küll päris külm. Siis lugesin, et Nuudlipäev ja sellega ma olin päris rahul. Nuudlipäev oleks igatahes etem. Misasi see Nuudipäev on?


Enne, kui ma Tallinnast lahkusin, nägin bussis ühte magavat asotsiaali. Vähemalt ta väga tundus sellise mehena. Magas seal juba siis, kui mina peale tulin ja tuli minuga koos lõpus maha. Aga paar peatust enne lõppu ärkas ta üles, võttis kotist miski klaasist pudeli (eks ma ikka eeldasin, et see on teate-küll-mis) ja lasi endale sealt paar sortsu lõhna peale. Kusjuures päris hea lõhn oli.


(...I would never authorize you to unleash your naked greed and give it unconditional license to careen through the world gobbling and acquiring and appropriating. However, due to an odd blip in the astrological configurations, I am at liberty to give you permission to unleash your discerning, elegant greed and grant it a temporary dispensation to sample more than usual of anything that captivates your ravenous imagination. - Minu selle nädala horoskoop.)

Moondance.

siit