July 24, 2010

Are you japanese?

Tegelikult on kõik päevad sassis. Kõik tundub olevat eile.

Näiteks eile prooviti mu nime hääldada ja jõuti järeldusele, et ma/ me oleme Jaapanist. Kuu oli hirmpunane ja tähed paistsid siis, kui koridoris kustus tuli ja teda veel tööle ei olnud jõutud vajutada. Punane kuu pidi olema lihtsalt romantiline, ilma mingi kindla tähenduseta. Olime Chiara pool hoov-rõdul ja grillisime koos tema sõpradega. Gigi, koer, haukus ja proovis olla hirmkaval, et saaks endale liha varastada. Ta suutis ka. Tahm hõljus ringi ja muusika mängis ja inimesed olid õnnelikud.

Ja eile tööl oli ka hea. Väljas oli äike ja lapsed kas magasid sügavasti või kartsid, mis tähendas, et ma sain oma itaalia keelt parandada. Siis jäi vihm üle ja me mängisime tagaajamist nii palju, et mul sai võhm otsa – umbes kümmekond minutit. Aga lapsed rääkisid minuga ja kuulasid ja said aru, mida mina ütlesin. Võit. Nad isegi meeldisid mulle. Mul on hea tuju ja täna polnud väga palav päev.

Eile Caniles oli uus koer juba kohanenud ja suurem kutsikas oli kodu leidnud. Need kaks sündmust peaksid olema vastupidiste emotsioonidega, et jess, kutsikas leidis kodu ja kahju, et too uus juba kohanenud on. Aga hoopis ma olen rõõmus, et ta teiste koertega läbi saab ja enam nii palju ei karda ja kurb, sest ma ei saa enam oma lemmikkutsikaga mängida. Vot siis.

Eile sadas hirmpalju ja tuul näitab oma jõudu. Päike paistab ka. Kõike on. Mõnus ilm on. Lapsed korjavad hoovilt värvilisi lehti ja koerad söövad metsa all tammetõrusid. Mulle meeldib sügis. Jõudsin läbimärjana Canilesse ja Monica tuli mulle rätikuga vastu.

Eile selgus jälle tõsiasi, et seltskond on ikka oluline. Oli näiteid mõlemast äärmusest.

Eile ma ei joonud. Ma pole juba tükk aega joonud. Tükk aega siis muidugi Itaalia mõistes. Aperativod on mõttetud.

Eile olid Momo juuksed hirmus pehmed.

Eile käisime ühe naljaka naise juures õhtust söömas. Ta oli Simone sõber. Ta ei meeldinud meile. Sellepärast läksime õue vilistamist harjutama. Ma olen ikka veel väga halb.

Eile ma ei rääkinud üldse itaalia keelt. Ma ei tea, miks nad kõik järsku inglise keelt oskavad. Mul on ikka vaja sellist olukorda, kus lihtsalt muud võimalust ei ole. Sest kui saab inglise keelest rääkida, siis ma muidugi räägin. Vähemalt saadakse must veidi aru.

Aga homme, või peaaegu täna, läheme tripime veidike jälle. Teeme nädalavahetuse veidi pikemaks ja läheme kaugele FolkaMiseriat kuulama. Tegelikult on seal teisi bände ka, kes on toredad, aga ütleme praegu nii. Ja suvitame. Seekord läheme autuga. Vähemalt saab palju riideid kaasa võtta.

No comments: