The Summer Has Ended

Kõik läksid koju. Ja need, kes veel ei ole läinud, lähevad kohe. Suvi saab läbi. Suvi sai läbi. Kadi ja Erki läksid koju, olles siin veetnud eluaja ja näinud ära San Vito alguse ilutulestiku. Noortevahetuse teismelised läksid koju, olles siin musitseerinud ja meie mänge natukene mänginud. Rachidi sõbrad läksid koju, olles siin sellist kommuunielu elanud, et ise ka ei uskunud. Alex läks koju, olles... Jean-Loup läheb kohe koju tagasi, olles tuletanud oma Itaalia elu meelde ja kõigile sõpradele lehvitanud. San Vito saab täna läbi. Kohe algab september. Kohe algab sügis. Lapsed lähevad juba kooli. Väljas on tuul. Kohe saab täis neli kuud. Neli kuud! Kuhu kadus august? Vist samasse kohta kuhu mu hääl – rohkete tegevuste ja emotsioonide toiduks. Maailm.

Oli hetk, kus me mõtlesime, et võime ka baaris magada. Olid hetked meie voodis öösel, kus kõik lihtsalt naersid. Oli hommik, kus me tegime noortele mänge ja nad ei tulnud kaasa. Oli hommik, kus me helistasime kõikidele naistele, keda me teadsime, ja küsisime mulle kingi. Lõpuks saime kaks paari. Oli hommik, kus mul ei olnud üldse häält. Oli päev, kus me ei teinud mitte midagi ja lugesime oma raamatud läbi. Ma ei saanud Nartsissist ja Goldmundist mitte midagi aru. Oli päev, kus me käisime lõpuks teise järve saartel. Oli päev, kus me ei teinud mitte midagi, sest meil polnud mitte midagi teha ja see ajas meid vihale. Oli päev, kus me olime kogu aeg voodis, aga tegime kohe mitu tööd ära. Oli päev, kus me seisime kõik viiekesti mäe peal ja korjasime põldmarju. Oli päev, kui me ronisime mööda koske üles ja mängisime üleval lastega toredaid mänge. Oli päev, kus me varastasime toitu. Oli päev-õhtu-öö, kus me käisime pulmas ja pärast selgus, et kuigi me olime seal väga õnnetud ja kõik oli valesti, olime me siiski kõige õnnelikumad inimesed seal. Oli õhtu, kus Simone bänd esines meie vanas kodus. Oli õhtu, kus ma töötasin Canilega San Vitol ja küsisin inimestelt raha. Oli õhtu, kus me seisime kokteilibaariputka ees ja lihtsalt vaatasime, kuidas baarmanid pudeleid viskavad. Oli õhtu, kus me istusime järve kaldal paljude teistega ja vaatasime taevasse lendavat raha ja lapsed selja taga kilkasid õnnest. Oli õhtu, kus me avastasime, et noortevahetuse noori on liiga palju ja nad on liiga noored. Oli õhtu, kus rahvas Portugalist tegi süüa. Oli õhtu, kus me istusime baari maha ja meie ette lauale toodi kohe pudel viina, küsimatagi. Oli õhtu ja öö, kui istusime paljukesi katustel ja jõime veini ja magasime pööningul kella seitsmeni. Oli öö, kus me magasime neljakesi samas voodis ja mina lõpuks loobusin. Oli öö, kui me istusime bussis ja vihkasime kõiki purjus inimesi enda ümber. Oli öö, kus me varastasime veini. Oli öö, kus politsei küsis meie dokumente, sest me istusime tänaval ja kell oli palju. Oli öö, kus ma olin kurb ja nutsin ja rääkisin itaalia keeles. Sest koguaeg ei saa õnnelik olla. Oli nädal, rohkem kui nädal, kui ma ei käinud internetis. Oli nädal, rohkem kui nädal, kui ma käisin paljajalu, sest mul lihtsalt pole ikka veel plätasid. Oli palju inimesi, kellega ma tutvusin ja keda ma enam kunagi ei näe. Oli miljoneid inimesi, kes küsisid, et miks ma paljajalu käin. Oli FolkaMiseria otse meie kodu kõrval. Oli FolkaMiseria veel kord ja sai esimest korda muru peal tantsida. Oli vaidlus, et kas “spoonparty” on sõna või mitte. Olid paljud sünnipäevad kusagil kaugel, millele ma ei jõudnud reageerida, sest elasin teises ajas. Oli kord, kui me jäime bussist maha, sest selles, mis olemas oli, polnud ruumi. Soovitati teise minna, mis oli juba lahkunud. Oli kord, kui Siim ulatas mulle oma telefoni, millele ta oli vastanud “Ciao, Mauro!” ja sealt rääkis mulle Alex vastu. Oli kord, kui me mängisime kodus veesõda. Oli kord, kus me istusime Omegnas künka otsas ja olime korraga Berliinis ja Iirimaal ja Śotimaal ja Uus-Meremaal. Olid korrad, kus tuli lihtsalt oodata ja maailm tegutses, Aga olid korrad, kus maailm tegutses ja mina tegin valesid otsuseid. Aga olid ka korrad, kus keegi ei teinud mitte midagi. Oli lähedus. Oli kaugus. On augusti lõpp. On tühjus. Aga samas tuleb sügis ja sügis on ju täiesti teistmoodi jutuga kui suvi. Meil vist on puhkust vaja. Raudrohutee, mis emmega mäe otsast sai korjatud, sai otsa.