Enne teise kuu loomist me tuleme edelast

Meil oli eile sünnipäev. Viie kuu sünnipäev. Õhtul tegi Siim selle puhul hõõgveini ja päeval sõitsime autoga ringi, et vaadata veel ennenägemata kohti. Ja ühes sellises ennenägemata kohas kohtasime kloune. Eks neidki oma sünnipäeva puhul. Ma arvan, et see oli maailma kink meile. Kõndisime ja vaatasime, et näed, klounid on seal. Mina mõtlesin, et ehee, need klounid on nagu meie diivanilainelauatamise sõber seal.... Ja Siim mõtles, et ehhee, vaadake, see seal on nagu teie... Ja Silja mõtles ka kindlasti midagi. Aga me kõik jäime poole mõtte pealt pidama ja seisma ja vaatasime, et näed, ongi meie sõber Genovast. Uskumatu lugu. Eestis juhtub nii, et oled suvalises kohas ja terve mets on ainult sugulasi täis. Aga et see ka Itaalias juhtuda võib... Müstika. Me Siljaga olime nii suures shokis, et ei oskanudki kohe midagi öelda. Hiljem kallistasime ainult kõvasti ja siis sain aru, et see oli vist nüüd esimene me-ei-näe-enam-kunagi(-vähemalt-mitte-arvatavasti Itaalias)-head-aega. Siis hakkas veidi kurb. Ja tuled järve peal peegeldasid nii nunnusti ja siis oli ka kurb. Kuigi tegelikult oli tore päev. One month to go and counting down.

Viimasel ajal on meil päevad hallid.